Dementsus on väga levinud kesknärvisüsteemi haigus, millega paljud inimesed peavad kahjuks kokku puutuma. Dementsusele viitavad mälu halvenemine, püsimatus, kiired meeleolumuutused, raskused loetust/kuuldust arusaamisel, desorientatsioon ajas ja kohas ning eemaldumine tööst ja sotsiaalsetest tegevustest. Need kõik sümptomid raskendavad dementsusega inimese üldist toimetulekut igapäevastes tegevustes ning suurendavad ohuolukordade tekkimise võimalust. Räägime blogipostituses lähemalt, kuidas tagada kodus turvaline keskkond ning millised abivahendid aitavad.
Kui kaua saab dementsusega inimene kodus üksi hakkama?
Dementsuse korral kaovad oskused aeglaselt ning tihti juhtub, et lihtsalt lähedast külastades ei teki täielikku ülevaadet haige tegelike võimete kohta. Soovitame lähedasega veeta terve päev koos, et näha tema suutlikkust igapäeva tegevustega toime tulla.
Kodus elamise võimalikkus dementsusega inimestel sõltub mitmetest teguritest, sealhulgas olemasolevatest toetavatest teenustest ja lähedaste võimalusest abistada. Lisaks võivad erinevad abivahendid, mida on võimalik soetada või rentida, märkimisväärselt toetada dementsusega inimese turvalist ja iseseisvat toimetulekut kodus. Neist toodetest räägime allpool tekstis lähemalt. Kodus elamise aega võivad pikendada ka päevakeskuse või koduhooldaja teenused. Kui aga inimesel esineb kadumiskalduvus või ta loob ohtlikke olukordi, on oluline kaaluda kodus elamisele alternatiive.
Kuidas tagada kodus elades turvaline keskkond?
Kui dementsus ei ole veel väga kaugele arenenud ning inimesel on võimalik kodus elada, tuleb elamine kohandada vastavalt. Näiteks peab üle vaatama erinevad elektroonikaseadmed, terariistad, kemikaalid jms, millega inimene võib kodus tahtmatult ohtlikke olukordi tekitada.
Samuti on vajalik ennetada kadumise ohtu, kuna dementsus põhjustab orienteerumise võime kadumist nii välis- kui ka sisekeskkonnas. Kui inimesel on selline sümptom juba tekkinud, siis tuleks mõelda ukse ja akna avamisanduri või häirenupu peale. Nende abil saab lähedane infot haige liikumise kohta. Lisaks kui dementsusega inimene kipub minema omapäi uitama, on soovituslik panna kõige tihedamini kasutatavate riiete taskusse sildid inimese nime, aadressi ja lähedase telefoninumbriga.
Dementsus soosib kukkumist – kuidas seda ennetada?
Peamiseks kukkumise põhjuseks on muutused füsioloogilises või haiguslikus muutuses rühis ja kõnnimustris, kus sammu kõrgus ja pikkus väheneb. Lisaks soodustavad kukkumist tasakaaluhäired ning muutunud reaktsioonikiirus.
Siin on soovitused, mida teha koduses keskkonnas, et kukkumist ennetada:
- Eemalda liikumisteekonnalt mööbel, kuhu otsa võib komistada
- Eemalda rulluvad kaltsuvaibad või fikseeri need põranda külge kinni
- Toas kanda kanna tagant kinniseid ja libisemiskindlaid sokke või susse
- Paigalda võimalusel liikumisanduriga valgustid, et tagada valgus
- Vannituppa paigaldada libisemisvastased matid
- Vajadusel paigaldada käetoed vannituppa, vetsu, koridori, mõnele seinale
- Paigaldada voodi kõrvale mugav käepide, mis aitab tõusta
- Kasutada liikumisel rulaatorit, kuhu saab istuda ja ka asju toetada
- Riided peaksid olema mugavad ja lihtsasti selga pandavad, et vähendada frustratsiooni
- Püsti tõusmisel lubada võtta aega ning teha aeglaseid liigutusi
Tähtis on keskenduda hooldajate ja lähedaste harimisele, et nad mõistaksid dementsusega inimeste vajadusi paremini ja oskaksid neid toetada viisil, mis tugevdab nende igapäevast toimetulekut ja elukvaliteeti. See hõlmab teadmisi selle kohta, kuidas luua turvaline ja toetav keskkond, mis võimaldab dementsusega inimestel tunda end võimalikult iseseisva ja väärtustatuna.
