Dementsus on haigus, millega puutub kokku palju rohkem peresid, kui me arvata oskame – tihti alles siis, kui sümptomid hakkavad igapäevaelu tõeliselt keeruliseks muutma. Dementsusega inimeste osakaal ühiskonnas kasvab märgatava kiirusega. Maailma Tervise Organisatsiooni prognoosi kohaselt jõuab selle sündroomiga elavate inimeste arv 2050. aastaks 152 miljonini.

Hoolimata selle haiguse laialdasest levikust, jääb ametlik diagnoos tihti saamata ja seetõttu ei pruugi pered teada, millist tuge nende lähedane tegelikult vajab. Väga oluline on teada, et dementsus ei ole vananemise loomulik osa. Dementsussündroom on haigus, mistõttu on õige öelda “dementsusega inimene”, mitte dementne. Dementsuse diagnoosi võib saada ka juba 30. või 40. eluaastates, seega ei ole tänapäeval enam tegemist “vanainimeste” haigusega. Selle kurnava ja raske haiguse taga on endiselt see inimene, kes ta on siiani olnud – olgu see pika ja eduka karjääriga armas abikaasa, alati rõõmusuine vanaema või lõputu kommivaruga vanaisa.

Dementsuse diagnoosi võib saada ka juba 30. või 40. eluaastates, seega ei ole tänapäeval enam tegemist “vanainimeste” haigusega.

Samuti aitab dementsussündroomi paremini mõista teadmine, et see haigus on nagu suur pusle, millest hakkavad tasahaaval tükid kaduma. Esimesena võib kaduda näiteks oskus internetis ülekandeid teha, seejärel hakkavad kaduma vaikselt ka teised oskused – lugemine, kirjutamine, puldiga televiisori käima panemine….

Küll aga on dementsusega võimalik siiski hästi elada. Selleks oleks vaja teadvustada haiguse sümptomeid ning olla kursis tänapäevaste tehnoloogiliste lahendustega, mis võimaldaksid dementsusega lähedasel võimalikult kaua ja turvaliselt oma kodus elada.

Selle kurnava ja raske haiguse taga on endiselt see inimene, kes ta on siiani olnud – olgu see pika ja eduka karjääriga armas abikaasa, alati rõõmusuine vanaema või lõputu kommivaruga vanaisa.

Millal hakkab kodune elu ohtlikuks muutuma?

Dementsuse korral ei pruugi lähedase võime iseseisvalt hakkama saada kaduda üleöö. Alguses võivad sümptomid olla kerged ja tunduda lihtsalt vananemise loomuliku osana. Kuid mälu halvenemine, raskused keskendumise ja suhtlemisega ning muutused meeleolus võivad järk-järgult takistada turvalist elu kodus. Sageli ilmnevad need probleemid aeglaselt, mistõttu pereliikmed ei pruugi kohe aru saada, et lähedane vajab rohkem tuge. Oluline on jälgida igapäevaseid tegevusi ja püüda mõista, kas kodune elu on endiselt ohutu? Kas ta mäletab, millal on vaja võtta ravimeid? Kas tal on keeruline kodus või ümbruskonnas liikuda ja orienteeruda?

Väga oluline on teada, et dementsus ei ole vananemise loomulik osa. Dementsussündroom on haigus, mistõttu on õige öelda “dementsusega inimene”, mitte dementne.

Kiire abi hädaolukorras

Kui peaks tekkima ootamatu terviseprobleem või satutakse ohtlikku olukorda, võib SOS-häirenupp olla elupäästja. See seade, mis on alati käepärast, võimaldab ühe nupuvajutusega kutsuda abi. Näiteks, kui inimene kukub ja ei suuda ise telefoni haarata, saadab häirenupp automaatselt teate määratud kontaktisikule ja tekitab automaatse telefoniühenduse – läbi häirenupu.

Lisaks on häirenupul kukkumisandur, mis reageerib kukkumisele ja saadab teate isegi siis, kui inimene ise nuppu vajutada ei saa. Häirenupu teenus sisaldab ka rakendust, mis võimaldab inimestel jälgida dementsusega lähedase viimast asukohta, pulssi ning muid tervisenäitajaid. SOS-häirenupp sobib just varajases staadiumis dementsusega inimesele, sest hilisemas staadiumis nad kahjuks ise endale abi ei oska kutsuda. SOS-häirenuppu on võimalik Tervise Abist rentida, lisainfo on leitav siit.

Abivahendid, mis toetavad igapäevaelu

Kui dementsusega inimene elab kodus üksinda, on oluline tagada, et ta saaks turvaliselt toime tulla ka keeruliste ülesannetega, nagu ravimite võtmine. Siin tuleb appi nutikas ja automaatne ravimikarp, mis tuletab meelde, millal on vaja ravimeid võtta. Kui inimene unustab ravimit võtta, annab seade häire. Ravimite üledoseerimise vältimiseks sulgub tabletiava automaatselt 30 minuti pärast. See nutikas lahendus vähendab ravimite vale kasutamise riski ja tagab, et kõik vajalikud ravimid võetakse õigel ajal. Olemas on ka võimalus ühendada ravimikarp Android seadmetele mõeldud äpiga. Äpp saadab teavitusi ravimi võtmisest või vahele jätmisest – nii saab lähedasele helistada ja ravimi võtmist meelde tuletada või saada südamerahu, et ravimid on olnud õigeaegselt ja korrektselt võetud. IOS seadmetele äpi arendus veel käib.

Ravimikarbi teeb turvaliseks ka asjaolu, et seda saab täita ja avada vaid spetsiaalset võtit omav inimene.
Ravimikarpe on Tervise Abist võimalik osta või rentida.

Kadumise oht – kuidas seda ennetada?

Üks levinumaid ja hirmutavamaid sümptomeid on taju kadumine, mis võib viia dementsusega inimese ära eksimiseni. Selliste olukordade ennetamiseks on olemas nutikad lahendused, nagu Otiom-häiresüsteem. Otiom on diskreetne ja kantav seade, mis annab reaalajas teavet inimese asukoha kohta. See sobib nii kodukasutuseks kui ka hooldekodudesse ning võimaldab lähedastel kohe teada saada, kui inimene lahkub kindlaksmääratud turvatsoonist. Turvatsooniks võib olla korter, talumaja koos hooviga või hoopis kindel piirkond, mis hõlmab kodu, apteeki ja poodi – kõik oleneb haiguse kulust ja sellest, kui hästi dementsusega inimene orienteeruda veel oskab. Otiomi seadme aku kestab kuni kuu, tagades pideva jälgimise ilma sagedase laadimisvajaduseta. Otiom sobib pigem keskstaadiumis dementsusega inimestele, võimaldades neil siiski oma kodus elada.

Otiom on loodud Taanis, kus dementsuse kui haiguse teadvustamine on ühiskonnas väga tähtsal kohal. Eesmärk on normaliseerida dementsust ning sellega kaasnevaid sümptomeid – olgu selleks mälu halvenemine, taju kadumine või ära eksimine.
Otiom-häiresüsteemi on võimalik osta stardikomplektina. Hooldeasutustel on võimalik häiresüsteemi ka rentida.

Kutsume kõiki üles märkama dementsusega inimesi enda ümber ning mõistma, et tihtipeale ei ole tegemist vaid “kurja vanainimesega” vaid abi ja mõistmist vajava dementsusega inimesega.

Kui soovid rohkem teada, kuidas neid lahendusi oma lähedase jaoks kasutusele võtta, võta meiega ühendust ja leiame koos sobiva lahenduse.

Kutsume kõiki üles märkama dementsusega inimesi enda ümber ning mõistma, et tihtipeale ei ole tegemist vaid “kurja vanainimesega” vaid abi ja mõistmist vajava dementsusega inimesega.

Kuhu pöörduda, kui ma kahtlustan endal või lähedasel dementsust?

Eestis on olemas Dementsuse Kompetentsikeskus, mille visiooniks on tagada dementsussündroomiga inimestele ja nende lähedastele inimväärne elu Eestis. Neil on avatud info- ja usaldusliin, kust saavad nõu nii dementsussündroomiga inimesed, nende lähedased kui ka spetsialistid ja tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajad. Info- ja usaldusliini number on 644 6440. Lisaks korraldavad nad üle Eesti ka anonüümseid tugigruppe, mis annavad võimaluse jagada oma mõtteid, muresid ja kogemusi teiste sarnases olukorras olevate inimestega ning saada emotsionaalset abi ja praktilist tuge. Lisainfo saamiseks soovitame külastada nende veebilehte.