Septembrikuu on pühendatud Alzheimeri tõvele ja dementsusele.
Iga 3 sekundi järel haigestub maailmas keegi dementsusesse ning Alzheimeri tõbi ja muud dementsuse vormid mõjutavad üha rohkem inimesi. Praegu põeb haigust ligikaudu 55 miljonit inimest, igal aastal lisandub umbes 10 miljonit uut juhtumit ning prognooside kohaselt kasvab dementsusega inimeste arv aastaks 2030 juba 78 miljonini ja aastaks 2050 koguni 139 miljonini, kusjuures 60–70% juhtudest on tegemist Alzheimeri tõvega.
Tervise Abi üheks missiooniks on tõsta teadlikkust dementsusest ja Alzheimeri tõvest, et me mõistaksime paremini oma lähedasi ning oskaksime neid sel raskel teekonnal toetada. On tähtis meeles pidada, et dementsus on haigus, kuid inimene haiguse taga on endiselt olemas. Seepärast on õigem öelda „dementsusega inimene“, mitte „dementne“. Haigus ei võrdu inimesega. Kui suudame seda mõista, muutub suhtlemine dementsusega inimesega ka meile endile arusaadavamaks ja kergemaks.
Meie teine missioon on pakkuda mäluhäiretega inimestele võimalust elada oma kodus kauem ja turvalisemalt. Selleks oleme lisanud sortimenti mitmeid spetsiaalseid tooteid: robotkassid, söömise abivahendid, automaatsed ravimikarbid, GPS-jälgimisvõimalusega häiresüsteemid, SOS-häirenupud ja paljud muud tooted, mis on kergesti leitavad siit.
Olen vabatahtlikuna Dementsuse Kompetentsikeskuses tugigrupijuht Viimsis ja tean oma grupikaaslaste lugudest, kui sügavalt on ühiskonnas juurdunud stigma oma lähedase hooldekodusse panemise osas. Tihti kuulen lauseid:
„Aga mis tütar ma selline olen, kui panen oma isa hooldekodusse?“
„Minu ema hoolitses minu eest väiksena, nüüd on minu kord tema eest hoolt kanda.“
Kuigi need mõtted peegeldavad armastust ja kohusetunnet, on oluline küsida endalt mõned ausad küsimused:
- Kas ma suudan oma lähedasele pakkuda sellist hoolt, mida ta päriselt vajab?
- Kas mu enda vaimne tervis peab sellisele koormusele vastu?
- Mida mu lähedane mulle sooviks? Kas ta tõesti tahaks, et ma loobuksin oma tööst, jätaksin oma lapsed tagaplaanile ja elaksin vaid tema hooldusele pühendunult?
Need ei ole kerged küsimused – uskuge, ma tean. Olen ise pidanud tegema sama otsuse, kui panin oma ema hooldekodusse. Valu ja süütunne olid suured. Aga üsna kiiresti sain aru, et ma ei oleks iial suutnud pakkuda talle sellisel tasemel hoolt, nagu hooldekodu seda teeb. See otsus andis mulle võimaluse keskenduda oma lastele ja tööle ning vähendas pidevat muret, mis mind varem täielikult valdas.
Selle postituse eesmärk on öelda: kuigi meie lähedased vajavad meie tuge, peame esmajärjekorras hoolitsema ka enda tervise ja võimekuse eest. Kui sina murdud, kes siis suudab sinu lähedast aidata?
Alzheimer Society on kogunud oma liikmete kogemusi ja toonud välja mõtteid, mis aitavad leevendada süütunnet, kui tuleb vastu võtta raske otsus lähedane hooldekodusse paigutada:
„Aeg parandab haavad. Süü oma lähedase hooldekodusse viimise pärast on normaalne ja väga levinud. Valu muutub aja jooksul väiksemaks. Olen mõistnud, et hooldekodu oli kõige hoolivam ja armastavam tegu, mida ma sain oma abikaasa heaks teha.“
„Ole enda vastu hell. Pidime tegema raske otsuse panna isa hooldekodusse. Mul on valus, et ma ei näe teda enam tema enda kodus, kus ta üles kasvas. Ma pean endale pidevalt meenutama, et mul ei olnud teist valikut ja et ta on nüüd turvaliselt hoitud.“
„Püüa talle luua võimalikult kodune õhkkond. Dementsusega inimene ärritub kergesti ka väikestest muutustest rutiinis. Mida enam saab tema tuba hooldekodus muuta sarnaseks koduga, kust ta tuli, seda parem.“
„Keskendu suhtele oma lähedasega. Kui tunnen süüd, meenutan endale, et vanaema ütles alati: „Mul on olnud hea elu, nüüd pead sina elama oma elu“ – ja pean ka meenutama, et tal on hooldekodus turvalisem. Loen raamatuid, et õppida viise, kuidas saaksin temaga ajaveetmist nautida ja talle kindlustunnet pakkuda.“
Kutsun kõiki osalema Dementsuse Kompetentsikeskuse korraldatud tugigruppides. Need on anonüümsed ja toetavad. Me ei pea kõigega ise hakkama saama, lahendusi üksi välja mõtlema ega üksinduses kannatama. Kui sul või sinu lähedasel esinevad mäluhäired, saad juba palju ära teha sellega, kui õpid tundma Alzheimeri tõve ja dementsuse olemust, mõistma, kuidas see aju mõjutab, ja millised võimalused on sellega paremini toime tulla.
Lisainfo tugigruppide ja nende toimumisaegade kohta leiad siit: dementsus.ee/tugigrupid-lahedastele
Kätty Bergštein
Tervise Abi OÜ juhatuse liige
Dementsuse Kompetentsikeskuse tugigrupijuht
