Paljud meist on kindlasti kokku puutunud dementsusega inimesega ning teavad, mida see haigus endast kujutab. Kuid tihti ei pruugita osata alguses märgata haiguse ilmnevaid sümptomeid oma lähedasel ning arsti juurde pöörduda. Blogipostituses räägime, mille järgi see haigus ära tunda, kuidas haiget aidata ja mismoodi on abiks eakatele mõeldud kukkumisanduriga häirenupp ja muud tooted?

Haiguse esimesed sümptomid

Üldiselt esineb dementsus eakatel inimestel ning esimeseks sümptomiks on mälu halvenemine. Inimesel on raskusi kuupäevade, inimeste nimede või hiljutiste sündmuste meenutamisega, samuti kipub ta kordama küsimusi, mida mõni hetk tagasi juba küsis. Dementsusega inimene ei suuda põhjalikult süveneda ja keerukamat informatsiooni mõista ning tal on püsimatus erinevate ülesannete täitmisel ja juhiste järgimisel. Näiteks võivad esineda raskused toidu valmistamisel, arvete maksmisel ja ravimite võtmisel. 

Mida silmas pidada dementsusega inimesega suhtlemisel?

Kõige olulisem on dementsusega inimesega suheldes jääda rahulikuks, sest ette võib tulla olukordi, kus haige ei saa aru, et ta käitumine on probleemne. Kindlasti ei tohiks võtta tema ärritumist või vaidlemist isiklikult, vaid hoopis suunata jututeema mujale ning rahustada haiget. Oluline on teada, et dementsusega inimene ei vastuta enda käitumise eest. Probleemne käitumine tuleneb ajurakkude kahjustumisest ja see on tema haiguse puhul lihtsalt üks sümptomitest. 

Kuidas saame oma lähedasele toeks olla, kellel on diagnoositud dementsus?

Dementsusega inimese eest hoolitsemine on väga raske, sest see mõjutab nii hooldaja füüsilist kui vaimset tervist. Seetõttu on soovitatav leida, kas inimesed või teenused, kes saavad abiks olla. Kuid dementsusega inimese hooldamisel peaks järgima rutiinset päevakava ja muutma võimalikult vähe tegevusi tema päevas. Tähtis on hoida teda tegevuses. Kindlasti ei tohiks teda tagant kiirustada, las ta tegutseb omas rütmis. Samuti tuleks teda kiita nendes tegevustes, millega ta hakkama saab ning vähem tähelepanu pöörama neile asjadele, mida ta enam ise ei suuda.

Häirenupp tagab turvatunde

Paljud eakad, sealhulgas dementsusega inimesed, kel pole haigus veel nii kaugele süvenenud ja ei vaja 24/7 hooldamist, elavad üksinda. Lähedastena tunneme aga suurt muret, kuidas nad üksi hakkama saavad või mis saab, kui nad kukuvad üksi olles ja midagi juhtub. Hea lahendus on Tervise Abi poolt pakutav renditoode kukkumisanduriga häirenupp. 

Häirenupu teenus sisaldab käe ümber käivat häirenuppu, arvutis kasutatavat monitooringu programmi ja mobiiliäppi ning kasutajatuge. Kasutaja lähedasel või määratud kasutajal on võimalik jälgida pulssi, tehtud sammude arvu ja vere hapnikusisaldust.

Häirenupp töötab väga lihtsalt, vaid ühe nupule vajutusega helistab häirenupp automaatselt süsteemis määratud telefoninumbrile ja tekib kõneühendus abivajaja ning lähedase vahel. Häirenupul on kõlar ja mikrofon, telefoni olemasolu pole vajalik.

Lisaks sellele on Tervise Abi häirenupp varustatud kukkumisanduriga. Häirenupp reageerib, kui lähedane kukub ja saadab automaatselt SOS-sõnumi lähedastele ning tekib kõneühendus. Lähedasi saab süsteemi lisada mitu, häirenupp helistab senikaua, kuni keegi lähedastest või määratud numbritest kõnele vastab. SOS-sõnumid saavad koheselt kõik süsteemis registreeritud numbrid.

Häirenupu laenutamiseks on lisainfo leitav SIIT.

Ravimite võtmine alati õigel ajal

Ravimite õigeaegne võtmine on dementsusega inimestele suure tähtsusega, et tagada nende tervise ja heaolu säilimine. Igapäevaseks abiks ravimite võtmisel aitavad ravimikarbid, kus igale karbikesele on peale kirjutatud nädalapäev ja jaotustel eraldi vastavalt hommik, lõuna ja õhtu. Tänu sellele ei lähe inimesel segamini, mis tabletti, mis päeval ja ajal võtta tuleb. Hea variant on valida ka ravimikarp, mis tuletab valgustuse ja alarmiga meelde, millal tuleb ravimit võtta. Helialarmiga ravimikarpi on võimalik ka Tervise Abist rentida.

Lisaks ravimite õigeaegsele võtmisele on vajalik ka igapäevase rutiini meeldetuletamine, kasutades selleks näiteks märkmeid või tahvleid, mis sisaldavad olulisi tegevusi ja isiklikke meeldetuletusi – nagu hammaste pesemine, magamamineku aeg või lähedaste nimed ja fotod. Selliste meeldetuletuste integreerimine dementsusega inimeste igapäevaellu aitab neil säilitada nii iseseisvust kui ka ühendust oma elu oluliste aspektidega.

Üksindustunde leevendamiseks

Dementsusega inimesed vajavad ennekõike kaaslast ja pidevat lähedust. Üheks tõhusaks abivahendiks selleks on interaktiivne teraapialoom, mis mitte ainult ei paku seltsi ja rõõmu, vaid ka edendab suhtlust ja suurendab seotust ümbritseva maailmaga. Robot-lemmikloom stimuleerib meeli, pakkudes samal ajal truud ja tingimusteta kaaslast. 

Lisaks on oluline välja töötada kindel rütm ja ajakava, mis sisaldab tegevusi, mis hoiavad dementsusega inimesi aktiivsena ja kaasatuna. Selliste tegevuste hulka võiksid kuuluda näiteks igapäevased majapidamistööd. Samuti on kriitilise tähtsusega säilitada ja soodustada suhtlust nii lähedaste kui ka teiste inimestega, mis aitab vähendada üksildustunnet ja parandada üldist heaolu.

Järjest enam tuleb turule abivahendeid, mis aitavad kaasa haige ja tema lähedaste elu parendamisele. Uus toode Häirenupp on kindlasti üks väga suur samm edasi ning lisab suurt lisaväärtust inimeste ellu, kes oma lähedaste eakate või dementsusega inimeste eest igapäevaselt hoolt kannavad.